telefoooonust telefoonust

 Nagu pealkirigi ytleb on nyyd aeg fotode käes, mis tehtud telefoniga, ehk siis pea aegu sama hea kui yldse mitte pilti teha. Aga mis teha kui pea on tainas ja fotika tööle unustab nädalavahetuseks.

Ehk siis nädalavahetus, minu viimne nädalavahetus amsterdamis, möödus mitte amsterdamis vaid Zaanse Schansis ja Zaadamis. Ja selles viimases täiesti kogemata.
Nimelt võtsin ma pühapäeval suuna rongijaama, et vaatan sealt kuidas kuhu, no kodutöö täiesti tegemata aint peatuse nime teadsin, mida otsima pean. Aga ega rohkem vaja polegi.

 Igastahes sõitsin siis Zaansesse, mis on turistide kõige popim yhe päevane reisike Amsterdamist välja. Zaanses on vabaõhu muuseum, kuhu on kokku kuhjatud vanad ja kasutud tuuleveskid ja värgid-särgid.
Baah pildid on mul muidugi teises järjekorras siia ennast säetanud.

 Nimelt selles järjekorras, et pildil on Zaadam, millest ma rongisõitu alustades midagi ei teadnud, aga kuna selleks, et Zaansesse jõuda, pidin ma minema esiteks intercity rongiga Zaadamisse ja sealt sprinter rongiga kaks peatust edasi Zaansesse. Igatahes, kui ma hakkasin minema tagasi Zaansest siis ma mõtlesin need kaks peatust kõmpida, sest päike paistis ja ilm oli ilus ja kiire ka kuskile ei olnud. Ja kui ma seal Zaanse rongi peatuses olin siis ma mõtlesin juba muidugi, et kui ma juba siin olen käin siis keskusest ka läbi.

 Ja selle Zaadami kohta võib ytelda, et see oli "oska ainult soovida ja kyll tee peale jääb" linn. Nimelt on Zaadamis, yks naljaka arhitektuuriga hotell, mida ma olin netis 9gagis näinud ja mõelnud, et kyll oleks tore seda ise ka näha. Muidugi netis oli kirjas, et tegu on hollandis asuva hotelliga, niiet nimi Zaadam kellukesi mu peas helisema ei ajanud.

 Peatänav on neil ostutänav, poode täis pikitud.

Ja nende poodidega oli ka tore lugu. Ma ei käinud sel päeval mitte yheski poes, välja arvatud kui minu ette sattus suurem seltskond, kelle järgi ma tykk aega vantsisin ja siin yhel hetkel keerasid nad poodi ja mina naksti järgi. Seisin siis seal poes ja mõtlesin, et haloo, duumat naada, täitsa lollakas ise mõtelda ei oska keerab teiste järgi poodi! Aga mida minu silmad näevad peapaelad lipsuga, just need, mida ma olin järjepidevalt viis kuud amsterdami poodidest otsinud. Jälle lihtsalt jäid mulle tee peale. praegustki kirjutan uhke punane lips peas. Nnananananaaa.

 See on siis see 9gagis nähtud arhitektuuri-ime :D

 Kuna ma pidin elu kaua, st 12 minutit seal seda rongi tagasi amsterdami ootama siis ka pildikene rongiplatvormilt.

 See on juba amsterdam ja hoopis lauppäev ka, mitte ei saa aru mis järjekorras need pildid siin on.

 nyyd jälle pühapäeva hommik ja Zaanse. Mul on ziin tekstiz  ilmselt zaanse ja zaadam kogu aeg zassis.

Zaanse oli iseenesest täitsa armas vabaõhu muuseum. Muidugi neid turiste oli ilgelt palju, ses mõttes on külad amsterdamist põhjapool (marken, mochniken jne) paremad, et seal olime me madisega ilmselt ainsad turistid jaanuari reedesel päeval. Aga hea ligipääsetavus rongiga, tuulikud ja muidu ilusad-armsad majad niiet arusaadav ka miks popp. Kui sa just majadesse sisse vahtida ei taha siis on ainuke kulu ka rongi pilet, mis amsterdamist sinna oli 3 euri.

 Uh ja ilm oli nii ilus. Ma suure hirmuga mõtlen, et eestis on teil seal jää ja muud õudused. Väh. Tööl muidugi optimist ytles, et vaata kui hea sa saad kaks korda kevadet näha. Lootusetu, optimistidega pole ikka mitte midagi peale hakata...

 See on siin laupäev ja Amsterdamse Bos. Bos on tõlkes mets. Mets ta kyll päris pole, siuke park mets ma ytleks. Mul oli algselt plaanis minna laupäev Zorrode linnadesse aga kuna vihma hakkas sadama siis pärast 10 minutist rattasõitu ma keerasin otsa ringi tulin dormi ja vahetasin kõik riided ära. Lugesin tundi kaks. Ja läksin uuesti aga kuna kell oli juba yks saanud siis otsustasin, et zaanse jääb pyhapäevaks.

 Bos asub siis minu kodukesest u 30 minti ratta sõitu. Iseenesest on tegu päris suure parkmetsaga, niiet sain seal ringi kimada täitsa hoolega. Koeri ja rattureid ja sõudjaid (seal oli sõudekraav) oli yksjagu aga kuna just oli sadanud(sadas) siis õnneks oli suhteliselt vaikne ikkagi.

 Selle asja nimest ma sain isegi aru, tegu oli suure lastebasseinga, väikest nägin ka.

Lumikellukesed ja krookused õitsevad

Yks vana pilt sellest, kuidas madis pissib, täitsa selleks ettenähtud kohas.

Nii see on see Maastrichti kirik-raamatupood.

Mõned vanad pildid on veel aga mina ei viitsi praegust enam. Peab minema puhkama. Homme on mu ärasaatmis pidu tööl. Algul nad tahtsid teha yllatust ja minna uisutama. Ma vihkan yllatusi, selle eelnimetatud põhjuse tõttu. Aga kuna siin on kooli vaheaeg ja vaheajal ei saa uiske bronnida siis see jäi ära. jepiiiii. Ja nyyd viiakse mind lihtsalt syyma. Luud jäävad terveks ja hambad suhu. Loodetavasti.

kalmaarirõngad kuubis

 Maastricht on selline imeline linn, kus jalanõud kasvavad ilmselgelt puu otsas. Väga mõistlik, kahjuks me ei jaksanud suveni oodata, mil nad kypseks saanud oleks.

 Maastrichti jõudsivad kaks paksu, nagu eelmises postituses mainitud, suure kapakuga, reede õhtul. Aga siis regasime ennast hotelli sisse, napsasime kaks rafaellot ja läksime oma toakesse ja enam reedel ei läinud õue. Niiet võib ytelda, et Maastrichti nägime me esimest korda alles laupäeval ja siis esime koht kuhu me suundusime ongi see platsike, keset linna, kus Madis ilusti keelt näitab.

 Need ainumased päevad hollandis, kui ma olen lume (lõrtsi) peal käinud olid meie kaks Maastrichti päeva. Näinud olen veel lund öösel sadavat aga hommikuks, küll midagi pole alles olnud. Samas seal lõuna Hollandis pidigi vist lund rohkem olema, kuigi tegu on lõunaga.

 Igatahes selle keele-näitamise-platsi ääres oli palju söögikohti ja tundus, et mõne koha töötajad olid kyll otse itaaliast ja klimaatiliste tingimustega mitte harjunud :D

 Platsi peal olid ka putkad ja nii meie hommikusüügiks saidki kalaputka saadused. Karbike sooje kiblingeid per kärss ja kahe peale ka karbike kalmaarirõngaid. Neid sõi küll rohkem madis, sest kuigi maitse oli neil hea, siis selline naljakas tekstuur (ilmselt klassikaline kalmaari tekstuur muidu) pirtsakamale paksule ei sobinud.

 Muuseas siinsed leti müüjad (ja hiljem ka kõrtsumees) rääkisid jube naljakalt inglise keelt. No nad ikka rääkisid inglise keelt aga kõlas nagu oleks saksa keel. Mina nagu väga ei tuunind seda piiti aga madis jagas õnneks matsu.

 See on RAAMATUPOOD. Oi, see kuidas nad seal maastrichtis vanu kirikuid ära on kasutanud oli minu kõige-kõige lemmikum asi yldse. Ainult seepärast tasubki sinna minna, et vaadata kuidas ühest kirikust on tehtud raamatupood ja teisest hotell. Jõle kihvt. Seal linnas on muidugi metsikult kirikuid ka, kõvasti rohkem, kui yhel linnal vaja on, ja nii mõned jäidki täiesti kasutult yle ja neid siis nö taaskasutati. Jõle kihvt ma ytlen. Ma kujutan ette, et isegi eestis leiduks jälle inimesi kellel oleks vaja "moraali ja väärtusi ja traditsioone jm mõga" vaja kaitsta jms ja siis peatataks ehitused, sest hullud on barrikaadidel aga siin võibolla keegi kobises aga igatahes raamatupood ja hotell eksisteerisid.Tuus.

 Tähelepanelik vaataja leiab habemest halli, varjunditeta.

 Väljakuid oli seal ka palju, aga samas amsterdam on ka neid pleine täis. Aga kui mõtlema hakata siis isegi tallinnas on raekoja plats ja viru väljak. Isegi seal ei saada yhega hakkama. Madis siis big beni kõrval.

 Lõvil oli kõht täis, pääsesin 10 sõrmega.

 Järjekordne väljak. Vaat, neil seal metsi pole, kuhu oma hanse ja greetekesi ära eksitada, seega nad peavad oma lapsed väljakutele ära kaotama.

 Aga olenemata lumest on velotsipeedid ikka uhkelt rivis ja kasutuses. Isegi mina olen oma raudratsuga päris ära harjunud ja väga jala liiklema ei kipugi enam. Mitte et ma ilmselt eestis nii tubli edasi oleksin. Sest siin ma olen yhe avarii ka juba teinud, üks loll turist sõitis mulle kylje pealt esirattasse, kui ma peateel olin. Mina muidugi viisaka inimesena vabandasin aga turist on turist, sellel oli vaja kiiresti kõik vaatamis väärsused ära vaadata ja tai ytlenud mitte midagi vaid kihutas edasi. Aga igatahes on eesti selliseid tainas-turist autojuhte täis, kes mulle ka hea meelega autoga esirattasse sõidaksid... niiet ma väga ei julgeks.

 Skulptuurile.skulptuurile, keset väljakut.

Nagu näha lumi pakkis, paar toredat plussi oli ikka õues.
Muuseas peab ära mainima, et mis puudub pildi jaoks poseerimist, siis on madisel väga halb kasvatus, üldse ei pysi paigal. Ilmselt häbeneb oma halli habet :)

 Leidsime kolmanda paksu, kes oli dieedil.

 Ma küll sinisilmselt loodan, et praegu on juba kevad eestis ka aga siis kui me maasrichtis olime polnud, keegi eestis paar kuud päikest näinud, siis ma kohe otse tegin pildi, et tõestada et mina nägin!

 Madis ei näinud :D

 Ahaaa ja siin ongi see kirik hotell, kui ma lotoga võidan siis ma lähen sinna magama.

Nalja sai ka, tykk aega vaatasime, et kas kukuvad või ei kuku :D Teo samul liikusid (mingid suvalised võõrad). Aga pilt on siis nende "mäest". Ma ilmselt olen maininud, et ega neil hollandlastel loodus vorme, mis mitte madalad oleks, ei ole. Maastrihtis neil siis Saint Peteri küngas on.  Veel väiksem kui meie munamägi. Aga neile meeldib sama moodi ymber oma kynka käia ja näidata, et vaadake-vaadake kui ilus kyngas, kõige kõrgem!

Kipa jee-jee oli veel üks kohalik kõrts, millest pilti muidugi ei ole. Pisike kohake, kus me käisime siis õunapirukat söömas. Mina jõin veel kohvi ja madis palus siis kõrtsmikult (jee meelde tuli! mis ma ennem kirjutasin kõrtsimees vms oeh oeh) et see soovitaks talle õlut. No seal oli mingi 500 tykki neid, egas siis ise ei suuda valida. Igastahes anti talle just õunakoogi juuurde sobiv.
Mida madis siis kiitis pärast kõrtsmikule kui spot on (sobis nagu rusikas silmaauku)
Kõrts oli tore, sest oli hästi kohalik, turist sinna muidu ei satu. Aga me leiame ikka igast naljakad kohad ylesse. Aga kihvt oli see, et tulid mehed sisse ytlesid tere ja hakkasid mantlit ära võtma ja kõrtsmik sama aeg valas neile õlut juba, teadis täpselt mida ja kellele. Kõigil olid muidugi erinevad ka, nii õlled kui ka klaasid muuseas. Tibens tobens ikka. Siis tulid paar daami sisse ja kõrtsuperenaine lendas kohe platsi ja kohvid olid tal kohe käes ja pani fraudele kohvid lauda, ennem kui need olid oma mantlid ära suutnud riputada. Kindel klientuur ja tõeline teenindus. Viskasid nalja ja naersid seal nagu hyäänid :D Omanikud olid siuke 60pluss, seega ka klientuur oli yldiselt taoline.
Madisega sattusime me kolme kohta, mis olid sellised kihvtid traditsioonilised kõrtsud, kus kõrtsmik teab peast su elulugu ja tellimust. Üks siis Maastrichtis, üks Moninhemis ja üks Amsterdamis de pijp linnaosas.
Rohkem mai klõbista, sest uued tydrukud on toas, ja need on jälle aasiast ja need hullud ju aint magavad. Tähendab siis kui loogiline nad ei maga, hommikul ärkavad ilmgelt vara, ma ei tea mis kell, sest ma ei kuule aga no vara. Mida nad seal linnas teevad kui kõik kinni on?!
Agas minul on viimane nädal.
Lucja, kes läks töid yles panema ussa ja kes tuleb tagasi siis kui ma juba läinud. Tõi mulle juba lilli ja puha. Kas ma taipasin pilti teha? Eiii, tainas peast. Aga äkki nad on veel esmaspää ok ja saab ka pildi.